People pretending everywhere..
Ükskord novembri alguses otsustasin sünnitada veel ühe beebi, kes oleks pidanud siinseid numbreid täiusliku paarisarvu poole tõstma (ja seda ta ka tegi), mistõttu on meil nüüd diivanil aelemas kaunis ideaalne protsent kisavaid naisi ja röökivaid mehi. Ei saa öelda, et nad vähe ruumi võtaks, seda kohe kindlasti mitte.
Kord oli meil peole kaasa võetud selline kogus lapsi.
Liikuv pilt ja meeleolu.
Küll me olime sel aastal ikka paid, ühtki luuletust ära õppida konkreetselt ei suutnud, seega ikka vana rasva peal lasime, kes teist aastat samu luuletusi lugemas, kes viieteistkümnendat.. aga hädavaevu pakid kätte me lõpuks saime! Meie väike vanem vend sai iga teise jagatud paki; minu venna poolt kostus väikest nurinat, küllap oleks temagi tahtnud natuke longidega mängida longilaudteel ja Lotte kätelätikut.. lohelist, aga eks vanus pressib peale ja suured poisid enam nii ei tee. Mina olen kõigi oma kommide üle üliõnnelik ja söön neid vaheldumisi ja samal ajal jõusaalis käimisega ja vabandan ikka veel, et ma alles ju sain lapse (ligi aasta tagasi) ja kui keegi, sarnaselt minule, tunneb, et tal on ennast kuidagi vaja välja vabandada, siis vabandusi aitan ma alati leida, ole ainult meheks ja küsi!
Jõulud jõusaalis edenevad siiani edukalt, teisipäeval, üleeile, eile, plaanis täna ja homme. Kuidagi peab neid muhkleid ju juurde saama, kommid neid ei kasvata (eelmine fakt teaduslikult tõestatud; küll aga kasvatavad nad (kommid) üpris eduliselt teise lõua esimese lõua alla ja näiteks palju suurema kõhu ja sangad kõikjale)!
Tegemist on mandariinipaistetusega, ma ütlen. Nüüdseks olen mandariinidest loobunud ja käitun nagu viisakale paksule kohane.. (ikka vaheldumisi kooki ja värvainerikkaid komme).
Kätte on jõudnud jõulupidude ja üleüldiste pidustuste (jõulukuu lapsed) aeg. Teisipäeval Martiol, neljapäeval meil, reedel mul, pühapäeval hr. Ma-saan-ise-hakkama 003, järgmisel esmaspäeval sama härra 003 lasteaias lakke viskamisega, järgmisel teisipäeval hr. Ma-saan-ise-hakkama jõulupidu lasteaias, järgmisel neljapäeval mul ja siis ülejärgmisel nädalal 3 päeva meil kõigil pidu.
Rahulik ja hea on olla, isegi kui kõikjal kõlavad häirekellad (mu peas), et õpi ja loe ja kirjuta ja õpi ja tee see ära ja too asi ka, küll ma teen, ütlen ma teile, hääled mu peas!
Selle nädala esmaspäevahommikune kerge jõusaalitrenn oma piraka poja tõstmise näol lõppes siis EMOs kerge süstiga kannikasse. Pool nädalat hiljem ei meenutanud ma enam Quasimodot ja nädala lõppedes sain esimesele jooksuringile minna. Pool mu perekonda arvas, et ma olen üüratult paks ja julges seda öelda ja teine pool ei julge seda teha, sest kardab hoopi saada. Natuke võbisev ehk..
Creating Bubbles 